Valitsuse 17.9.26 istungi kommenteeritud päevakordFoto: Kaupo Kalda

1. Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõuEsitaja: rahandusminister Jürgen LigiTüüp: Seaduse eelnõu17. juunil võttis Riigikogu vastu 2026. aasta lisaeelarve. Nüüd on vajalik koostada teine lisaeelarve, et täpsustada riigieelarve tulude mahtu.

Seoses vanglarendi tulude planeerimisega, suurenevad tänavuse riigieelarve tulud 14,1 miljonit eurot.

2026. aasta teise lisaeelarvega jääb kulude ja investeeringute kogumaht samaks.

Lisaeelarvega muudetakse eelarve aastate vahelist jaotust. 2026. aasta eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sellel aastal täita ning need planeeritakse tekkepõhiselt õigetesse aastatesse.

Samuti moodustavad olulise osa lisaeelarve eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted, mida saab teha vaid Riigikogu riigieelarve muudatusena. Sealhulgas suunatakse lisaeelarvega vahendeid valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse nii liikmemaksude kallinemise katteks kui ka Ukraina ülesehituse konverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.

2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" muutmine (Sätla kasutuselevõtt)Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly PakostaTüüp: Määruse eelnõu

Valitsus muudab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, et kohandada õigusaktide vormistamise nõuded seoses uue koosloome keskkonna Sätla kasutuselevõtuga.

Sätla koondab õigusloomega seotud töö ühte digikeskkonda alates eelnõu koostamisest kuni selle avaldamiseni Riigi Teatajas. Keskkond võetakse etapiviisiliselt kasutusele alates 1. oktoobrist 2026. Esmalt hakatakse seal koostama valitsuse algatatavaid seaduse muutmise eelnõusid.

Sätlas koostatud eelnõude puhul lubatakse senistest vormistusnõuetest mõningaid erandeid, mis arvestavad keskkonna tehnilise lahendusega ja vähendab käsitööd.

3. Riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärusEsitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly PakostaTüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kehtestab riigi koosloome keskkonna Sätla põhimääruse. Sätla on uus digitaalne keskkond, mis koondab õigusaktide eelnõude koostamise, menetlemise, asutustevahelise koostöö, avaliku konsultatsiooni ja menetlusteabe avalikustamise ühte kohta.

Sätla eesmärk on muuta õigusloome tööprotsess lihtsamaks ja läbipaistvamaks, vähendades käsitsi tehtavat tööd, andmete korduvat sisestamist ja dubleerivat infovahetust. Samuti peaks paranema eelnõude menetlemise jälgitavus, andmete taaskasutamine ja avalikkuse kaasamine.

Sätla võetakse kasutusele etapiviisiliselt. Esmalt hakatakse seda kasutama valitsuse algatatavate seaduseelnõude koostamisel ning edaspidi laiendatakse keskkonda teistele õigusaktidele ja menetlusetappidele.

4. Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030Esitaja: majandus- ja tööstusminister Liina VahtrasTüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2027–2030. Valitsuse otsuse kohaselt jäävad määrad kogu perioodiks senisele tasemele: kindlustatu makse määr on 1,6% ja tööandja makse määr 0,8%, kokku 2,4%.

Töötukassa nõukogu tegi algselt ettepaneku jätta määrad 2027. aastaks samaks ja langetada neid alates 2028. aastast, kuid valitsus otsustas Rahandusministeeriumi ettepanekul säilitada kehtivad määrad kuni 2030. aastani.

Seniste määrade jätkumisel prognoositakse töötuskindlustusmaksete laekumiseks 2027. aastal 366,5 miljonit eurot, 2028. aastal 383,5 miljonit eurot, 2029. aastal 400,6 miljonit eurot ja 2030. aastal 418,7 miljonit eurot. Muudatuse eesmärk on tagada töötukassale vajalikud vahendid oma ülesannete täitmiseks. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

5. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastalEsitaja: majandus- ja tööstusminister Liina VahtrasTüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse, kui suur osa töötuskindlustusmaksetest kantakse 2027. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Selle raha eest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid ja tööturutoetusi.

Töötukassa nõukogu ettepaneku järgi kantakse 2027. aastal sihtkapitali 8,3% kindlustatute sihtfondist ja 15,3% tööandjate sihtfondist. Kokku tähendab see ligikaudu 39,4 miljonit eurot, millest 19,8 miljonit eurot tuleb kindlustatute ja 19,6 miljonit eurot tööandjate sihtfondist.

Lisaks kasutatakse 2027. aastal tööturuteenuste ja -toetuste kulude katmiseks 18,6 miljonit eurot sihtkapitali varem kogunenud vahendeid. Kokku on tööturuteenuste ja -toetuste kuluks prognoositud 60,3 miljonit eurot.

Võrreldes 2026. aastaga suureneb töötuskindlustuse vahenditest sihtkapitali kantav summa: 2026. aastal oli see 23,6 miljonit eurot, 2027. aastal aga 39,4 miljonit eurot. Muudatuse eesmärk on tagada töötukassale vajalikud vahendid tööturuteenuste osutamiseks ja toetuste maksmiseks 2027. aastal. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

6. Haldusüksuste piiride muutmine Pärnu maakonna Pärnu linnas ja Tori vallas territooriumiosa üleandmisegaEsitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes TerrasTüüp: Määruse eelnõu

Valitsus muudab Pärnu linna ja Tori valla vahelist halduspiiri, andes osa territooriumist ühe omavalitsuse koosseisust teisele. Muudatus on seotud Tori valla Kilksama küla ja Sauga aleviku piiridega ning selle on ühiselt algatanud Pärnu linn ja Tori vald.

Piirimuudatuse eesmärk on muuta maa kasutamise ja ehitamise planeerimine lihtsamaks, nii et omavahel seotud maa-alad kuuluksid ühe omavalitsuse halduspiiridesse. See lihtsustab ka edasist asjaajamist.

Tori vald algatas piiride korrigeerimise 2022. aastal ning Pärnu linn nõustus sellega 2023. aastal. Lõplikud taotlused piirimuudatuseks kiitsid mõlemad volikogud heaks 2026. aastal. Muudatus ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust.

7. Taotluse esitamine GGP-ERICu asutamiseks ja riigi liikmeõiguste teostaja määramineEsitaja: sotsiaalminister Karmen JollerTüüp: Korralduse eelnõu

Eesti soovib osaleda rahvusvahelise põlvkondade ja soo programmi (Generations and Gender Programme, GGP) muutmisel Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumiks (GGP-ERIC). Selleks esitab Eesti koos teiste osalevate riikidega Netherlands Interdisciplinary Demographic Institute’i (NIDI) kaudu Euroopa Komisjonile taotluse GGP tunnustamiseks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina. GGP raames kogutakse rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid inimeste pereelu, paarisuhete, pereplaneerimise ja laste saamise kohta. Eesti saab konsortsiumi asutajaliikmeks ning riigi ametlikuks esindajaks saab Sotsiaalministeerium, kes hakkab tasuma ka liikmemaksu.

Seni on Eesti osalenud GGPs peamiselt teadusasutuste eestvedamisel ning Sotsiaalministeerium on toetanud Tallinna Ülikooli demograafide uuringute läbiviimist. GGP-ERICu loomisega muutub Eesti osalemine ametlikuks ning riik kinnitab oma pikaajalist pühendumist teadustaristu toimimisele. ERICu staatus aitab tagada programmi stabiilsema rahastamise ja jätkumise ning võimaldab ka edaspidi koguda Eestile olulisi ja teiste riikidega võrreldavaid rahvastikuandmeid.

8. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)Esitaja: siseminister Igor TaroTüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Kasahstani, 2 Ukraina, 2 Venezuela, 2 Türgi, 2 Valgevene ja 13 Venemaa kodanikud.

9. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)Esitaja: siseminister Igor TaroTüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumineEsitajad: siseminister Igor TaroTüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud ning kes on korduvalt toime pannud väärtegusid. Kriminaalkaristused on kustunud, ühe väärteokaristus mitte.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei täida Eesti seadusi. Arvestades õigusrikkumiste pikaajalist ja korduvat toimepanemist ning viimase rikkumise hiljutisust, ei ole alust pidada isikut õiguskuulekaks.

11. Eesti kodakondsusest vabastamine (33 isikut)Esitaja: siseminister Igor TaroTüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 33 isikut. Isikud soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses muu riigi kodakondsuse saamisega. Neist on omandanud 1 Sloveenia, 1 Bulgaaria, 1 Austria, 1 Saksamaa, 1 Šveitsi, 2 Rootsi, 2 Taani, 2 Portugali, 4 Suurbritannia, 4 Hollandi, 5 Soome ja 9 Venemaa kodakondsuse.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitsideteenuse süsteemidele lubade andmise menetluse õigusakti eelnõu kohtaEsitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly PakostaTüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Valitsus kujundab Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, millega luuakse ühtne Euroopa Liidu ülene lubade süsteem mobiilse satelliitside pakkumiseks 2 GHz sagedusalas. Uus kord võimaldaks teenuseosutajatel pakkuda satelliitsidet kogu ELis ühe loa alusel.

Muudatus on vajalik, sest praegused sagedusload lõpevad 2027. aastal. Uus süsteem peaks soodustama kaasaegsete satelliitsideteenuste kasutuselevõttu, sealhulgas lahendusi, mis võimaldavad mobiilseadmetel ühenduda otse satelliidiga piirkondades või olukordades, kus tavapärane mobiilsidevõrk puudub või ei tööta.

Eesti toetab ELi-ülese konkursi ja ühise lubade andmise korra loomist. Eesti hinnangul aitab see uusi satelliitsideteenuseid kiiremini kasutusele võtta ning toetab Euroopa tehnoloogilist sõltumatust, julgeolekut ja kosmosetööstuse konkurentsivõimet. Määruse jõustumisel tuleb Eestis muuta elektroonilise side seadust.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eelnõu kohtaEsitaja: majandus- ja tööstusminister Liina VahtrasTüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Eesti toetab Euroopa Liidu kiibimääruse 2.0 eesmärki tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja kasvatada Euroopa konkurentsivõimet. Algatus puudutab kiipide disaini- ja tootmisvõimekust, tarneahelate julgeolekut, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning oskuste arendamist.

Eesti jaoks võib määrus avada ettevõtjatele, eriti VKEdele, idu- ja kasvufirmadele ning tootmisvabadele kiibiettevõtetele parema ligipääsu Euroopa arendus- ja innovatsioonitaristule, näiteks disainiplatvormidele, katseliinidele ja kompetentsikeskustele. See võib aidata vähendada arenduskulusid ning toetada Eesti ettevõtete osalemist tehisintellekti, telekommunikatsiooni, energeetika, kaitsetööstuse ja andmekeskuste projektides.

Eesti peab oluliseks, et määrus ei keskenduks ainult pooljuhtidele kitsas tähenduses, vaid arvestaks kogu väärtusahelat, sealhulgas trükkplaate, elektroonikakoostu, pakendamist ja süsteemide integreerimist. See on oluline, sest Eesti elektroonikatööstuses tegutsevad paljud ettevõtted just tootmisteenuste, seadmete tootmise, disaini ja insenerilahenduste valdkonnas.

Samas rõhutab Eesti, et meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi tekitada ettevõtjatele liigset halduskoormust. Eraldi tähelepanu vajavad tarneahelate seireks nõutavad andmed, riskihinnangud ning ärisaladuste, intellektuaalomandi ja konfidentsiaalse info kaitse. Strateegiliste projektide puhul toetab Eesti loamenetluste kiirendamist ja asjaajamise lihtsustamist, kuid soovib säilitada liikmesriikidele piisava paindlikkuse olemasolevate menetluste kasutamiseks.

Määruse rakendamine võib suurendada ka avaliku sektori töökoormust, sest Eestil tuleb määrata pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis seda rolli täitma, kuid täpne eelarve- ja ressursivajadus sõltub määruse lõplikust sisust.

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 22. septembri 2026. a istungilEsitaja: välisminister Margus TsahknaTüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Valitsus kinnitab Eesti seisukohad 22. septembril Brüsselis toimuva Euroopa Liidu üldasjade nõukogu kohtumiseks. Peamiste teemadena arutatakse ELi järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2028–2034, valmistatakse ette oktoobri Euroopa Ülemkogu ning käsitletakse Euroopa Komisjoni 2027. aasta tööplaani.

Samuti toimub iga-aastane arutelu õigusriigi olukorra üle ning eraldi käsitletakse kandidaatriikide, sealhulgas Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia õigusriigi olukorda. Valitsus kujundab laienemise teemadel seisukohad ka oktoobri Euroopa Ülemkogu ettevalmistamiseks.

Lisaks käsitletakse ELi õigusaktide lihtsustamist ning Hispaania ettepanekut muuta baski, galeegi ja katalaani keel ELi ametlikeks keelteks. Samuti kiidetakse heaks otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevaid ELi reegleid.

Kommunikatsioonibüroo, Riigikantselei

Telli uudiskiri või jälgi valitsuse sotsiaalmeediakanaleid.

Veebilehe korrektseks töötamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning külastajatele parima kasutusmugavuse pakkumiseks paigutame Teie seadmesse nn küpsised (ingl cookie).

Soovite saada lehel valitsus.ee avaldatavaid uudiseid ja teateid e-postiga? Märkige, milliseid teated soovite ning kirjutage lahtritesse oma e-posti aadress. Teile saadetakse seejärel tellimuse kinnitamiseks e-kiri koos juhistega, kuidas saate oma tellimust hiljem soovi korral muuta või lõpetada.