Valitsus seadis eurotoetuste kasutamise põhisihiks uuendusmeelse majanduse ja tugevama julgeoleku
Valitsus seadis eurotoetuste kasutamise põhisihiks uuendusmeelse majanduse ja tugevama julgeolekuFoto: Carl-Robert Kagge
Valitsuse seisukoht kindlustab ka kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse väärtustamise ning panustab Eesti hariduse püsimisse maailma tipptasemel. Kokkulepitu on aluseks edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga.
Peaminister Kristen Michali sõnul tuleb järgmise eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid suunata eelkõige Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks."Meie eesmärk on panna Euroopa Liidu vahendid tööle innovatsiooni ja ekspordi edendamiseks ning investeeringute Eestisse toomiseks. Euroopa Liidu idapiiririigina kanname suuremat julgeolekukoormust ja järgmine eelarve peab seda arvestama. Seetõttu soovime tuua senisest rohkem Euroopa raha Eesti julgeoleku, sealhulgas sisejulgeoleku tugevdamisse. Tänane otsus annab Eestile ühise lähtekoha, et Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi alustada,“ ütles Michal.
Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juhi, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul peab riigiplaani jaotus toetama Eesti arengut, et saaksime järgmiste eelarveperioodide abil Euroopa Liidu netomaksjaks. „Meie edenemine on ELiga liitumisest saadik olnud kiire, aga veel mitme eelarveperioodi jooksul saame liidu eelarvest enda sissemaksetest oluliselt rohkem raha tagasi. Seepärast ollakse meil harjunud käsitlema neid toetusi peaaegu tasuta rahana, mida eeskätt kiiresti nähtavatele tulemustele kulutada. Eesti eesmärk peaks selle asemel olema hoopis investeerida teistest riikidest targemini enda innovatsiooni, teadusesse, konkurentsivõimesse ja majandusse, et jõuda oma ühiskonna arengus üle liidu keskmise. Netomaksjate liikmesriikide mitmekordne majanduslik kasu tuleneb juba ühisturu stabiilsusest ja ostujõust, enda ettevõtete ekspordist ja Euroopa Liidu globaalsest konkurentsivõimest,“ selgitas Kallas.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul annab otsus Eestile ühise lähtekoha järgmise etapi läbirääkimisteks. „Kuni netomaksjad pole eelarve mahuga leppinud, ei saa Eesti enda osa suhtes öelda midagi kindlat. Hoopis kohatu on kõlanud kriitika, nagu võtaks rahandusministeerium või -minister kelleltki midagi ära. Aga oleme rohkem kui aasta pidanud tihedaid läbirääkimisi ELi institutsioonides ja huvigruppidega, et Eesti huvid oleksid esindatud, et parandada Eesti konkurentsivõimet, suurendada julgeolekut ning ühtlustada regioonide arengut,“ ütles Ligi.
Kaitstud ja konkurentsivõimeline Eesti
Valitsuskabinetis said heakskiidu Euroopa Liidu 2028-2034 eelarveperioodi Eesti riigiplaani lähtekohad ehk esmane toetuste jaotusettepanek. Riigiplaan on keskne strateegiadokument, mille alusel Eesti hakkab kasutama Euroopa Liidu pikaajalise eelarve toetusi.
Riigiplaan tugineb viiele prioriteetsele sambale: majandus ja konkurentsivõime, julgeolek ja kriisikindlus; maaelu, põllumajandus ja kalandus; haridus ja sotsiaalne sidusus ning hea valitsemine. Nende alla koondatakse järgmise perioodi olulisemad reformid ja investeeringud, mis aitavad saavutada Eesti pikaajalisi arengueesmärke.
Riigiplaani esimese jaotuskava järgi suunatakse üle poole toetustest konkurentsivõimelise majanduse ning julgeoleku ja kriisivalmiduse kasvatamisse (vastavalt 33% ja 19% toetustest), 38% toetustest maaelu eesmärkide täitmisele, sh ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse ja toidu valdkonda. 10% haridusse ja sotsiaalsesse sidususse ning hea valitsemise valdkonda ligikaudu 1%.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eesti eraldis järgmises eelarveperioodis ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Esialgne jaotus kuni 2031. aastani hõlmab 5,5 miljardi euro ulatuses investeerimisvajadusi. Toetuste lõplik maht veel muutub arutelude käigus ja sõltub Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve kokkuleppest.
Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu riigiplaani sisu ja rahastuse üle, eeldatavalt 2027. aasta sügisel.
Vaata lähemalt riigiplaani kohta:https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/riiklik-partnerluskava-2028-2034
Kommunikatsioonibüroo, Riigikantselei
Telli uudiskiri või jälgi valitsuse sotsiaalmeediakanaleid.
Veebilehe korrektseks töötamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning külastajatele parima kasutusmugavuse pakkumiseks paigutame Teie seadmesse nn küpsised (ingl cookie).
Soovite saada lehel valitsus.ee avaldatavaid uudiseid ja teateid e-postiga? Märkige, milliseid teated soovite ning kirjutage lahtritesse oma e-posti aadress. Teile saadetakse seejärel tellimuse kinnitamiseks e-kiri koos juhistega, kuidas saate oma tellimust hiljem soovi korral muuta või lõpetada.
Notes
Valitsus seadis eurotoetuste kasutamise põhisihiks uuendusmeelse majanduse ja tugevama julgeolekuFoto: Carl-Robert Kagge Valitsuse seisukoht kindlustab ka kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse väärtustamise ning panustab Eesti hariduse püsimisse maailma tipptasemel. Kokkulepitu on aluseks edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga. Peaminister Kristen Michali sõnul tuleb järgmise eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid suunata eelkõige Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks."Meie eesmärk on panna Euroopa Liidu vahendid tööle innovatsiooni ja ekspordi edendamiseks ning investeeringute Eestisse toomiseks. Euroopa Liidu idapiiririigina kanname suuremat julgeolekukoormust ja järgmine eelarve peab seda arvestama. Seetõttu soovime tuua senisest rohkem Euroopa raha Eesti julgeoleku, sealhulgas sisejulgeoleku tugevdamisse. Tänane otsus annab Eestile ühise lähtekoha, et Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi alustada,“ ütles Michal. Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juhi, haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul peab riigiplaani jaotus toetama Eesti arengut, et saaksime järgmiste eelarveperioodide abil Euroopa Liidu netomaksjaks. „Meie edenemine on ELiga liitumisest saadik olnud kiire, aga veel mitme eelarveperioodi jooksul saame liidu eelarvest enda sissemaksetest oluliselt rohkem raha tagasi. Seepärast ollakse meil harjunud käsitlema neid toetusi peaaegu tasuta rahana, mida eeskätt kiiresti nähtavatele tulemustele kulutada. Eesti eesmärk peaks selle asemel olema hoopis investeerida teistest riikidest targemini enda innovatsiooni, teadusesse, konkurentsivõimesse ja majandusse, et jõuda oma ühiskonna arengus üle liidu keskmise. Netomaksjate liikmesriikide mitmekordne majanduslik kasu tuleneb juba ühisturu stabiilsusest ja ostujõust, enda ettevõtete ekspordist ja Euroopa Liidu globaalsest konkurentsivõimest,“ selgitas Kallas. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul annab otsus Eestile ühise lähtekoha järgmise etapi läbirääkimisteks. „Kuni netomaksjad pole eelarve mahuga leppinud, ei saa Eesti enda osa suhtes öelda midagi kindlat. Hoopis kohatu on kõlanud kriitika, nagu võtaks rahandusministeerium või -minister kelleltki midagi ära. Aga oleme rohkem kui aasta pidanud tihedaid läbirääkimisi ELi institutsioonides ja huvigruppidega, et Eesti huvid oleksid esindatud, et parandada Eesti konkurentsivõimet, suurendada julgeolekut ning ühtlustada regioonide arengut,“ ütles Ligi. Kaitstud ja konkurentsivõimeline Eesti Valitsuskabinetis said heakskiidu Euroopa Liidu 2028-2034 eelarveperioodi Eesti riigiplaani lähtekohad ehk esmane toetuste jaotusettepanek. Riigiplaan on keskne strateegiadokument, mille alusel Eesti hakkab kasutama Euroopa Liidu pikaajalise eelarve toetusi. Riigiplaan tugineb viiele prioriteetsele sambale: majandus ja konkurentsivõime, julgeolek ja kriisikindlus; maaelu, põllumajandus ja kalandus; haridus ja sotsiaalne sidusus ning hea valitsemine. Nende alla koondatakse järgmise perioodi olulisemad reformid ja investeeringud, mis aitavad saavutada Eesti pikaajalisi arengueesmärke. Riigiplaani esimese jaotuskava järgi suunatakse üle poole toetustest konkurentsivõimelise majanduse ning julgeoleku ja kriisivalmiduse kasvatamisse (vastavalt 33% ja 19% toetustest), 38% toetustest maaelu eesmärkide täitmisele, sh ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse ja toidu valdkonda. 10% haridusse ja sotsiaalsesse sidususse ning hea valitsemise valdkonda ligikaudu 1%. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eesti eraldis järgmises eelarveperioodis ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Esialgne jaotus kuni 2031. aastani hõlmab 5,5 miljardi euro ulatuses investeerimisvajadusi. Toetuste lõplik maht veel muutub arutelude käigus ja sõltub Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve kokkuleppest. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu riigiplaani sisu ja rahastuse üle, eeldatavalt 2027. aasta sügisel. Vaata lähemalt riigiplaani kohta:https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/riiklik-partnerluskava-2028-2034 Kommunikatsioonibüroo, Riigikantselei Telli uudiskiri või jälgi valitsuse sotsiaalmeediakanaleid. Veebilehe korrektseks töötamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning külastajatele parima kasutusmugavuse pakkumiseks paigutame Teie seadmesse nn küpsised (ingl cookie). Soovite saada lehel valitsus.ee avaldatavaid uudiseid ja teateid e-postiga? Märkige, milliseid teated soovite ning kirjutage lahtritesse oma e-posti aadress. Teile saadetakse seejärel tellimuse kinnitamiseks e-kiri koos juhistega, kuidas saate oma tellimust hiljem soovi korral muuta või lõpetada.